Alpi lina "Nebesnaja Lazur" Linum perenne

Mitmeaastane, vähenõudlik, põuakindel taim, mis erineb teistest aialilledest väga armsate taevassiniste, vaid päikeselise ilmaga avanevate õite poolest. Väga efektne koos nurmnelgi, valge karpaadi kellukaga. Elegantsete lehtedega peenikestel vartel viie kroonlehega õrnad õied. Õitseb juunis-juulis. Lina kasutatakse kiviktaimlates, erinevates iluaedades, ääristaime ja lõikelillena. (1,0 g = 750 seemet). Seemneid pakis 0,5 g.

Agrotehnika: istutamiseks sobib igasugune hästi kerge aiamuld päikeselises kasvukohas. Istikute saamiseks külvatakse seemned kevadel külvikasti klaasi alla. Idanemistemperatuur on +18 kraadi, tärkab 15-20 päevaga. Taimed istutatakse kasvukohale vahekaugusega 15-20 cm. Õitsemise alustamiseks vajavad kastmist ja väetamist. On hea, kui talveks katta kuiva materjaliga. Kevadel kobestatakse mulda taime ümber. Taime kõrgus kuni 50 cm. Õie diameeter 3-5 cm. 1 gramm = 750 seemet.

* Püsiklina - Linum perenne L.
Kasvab looduslikult  Lõuna-Euroopas ja Venemaal, Siberis, Põhja-Aasias, Põhja-Euroopas, Balkanil.
Mitmeaastane rohtne taim kõrgusega kuni 50 cm. Lehed väikesed, süstjad, vahelduvad. Õied helesinised, kuni 2 cm diameetriga. Õitseb juunis-juulis. Kultuur aastast 1686.
Leidub ka valgeõielisi teisendeid. Mägiaasadel, lubjakivi nõlvadel kasvab haruline püsiklina [subsp. extraaxillare (Kit.) Nyman], mille lehed märkimisväärsemalt paksemad. Õied helesinised; õitseb juunis-juulis.
Pinnas: rohkem meeldib kerge rikkalik muld.
Paljundamine: üheaastast paljundatakse seemnetega, mitmeaastast - seemnete, pistikutega ja puhma jagamisega. Seemned võib külvata kas enne talve või ette kasvatada kevadel. Seemikud pikeerida, kui on 5-8 cm pikad. Püsiklina õitseb teisel aastal pärast külvamist. Taimed, mis on kasvanud seemnest õitsevad rikkalikumalt ja on tugevamad kui jagatud puhmad, jagatakse aprillis või augustis. Vahekauguseks istutusel jäetakse 15-20 cm.
Kasutusala: püsiklina on väga efektne segapeenarde bordüürides koos teiste mitmeaastaste eredate suvelilledega. Suureõielist lina kasvatatakse edukalt mauritaania murus.
Kaaslased: väga kena näeb välja koos nurmnelgi, valge karpaadi kellukaga.

Püsiklina (Linum perene) ja valgeõieline lina (Linum salsolo) on mitmeaastased liigid. Võib kasvada vaestel ja kuivadel muldadel. Niiske ja raske muld linale ei sobi. Sellistes tingimustes areneb taim halvasti ja hukkub. Kui muld on savikas, võib lisada liiva. Vaatamata sellele, et lina on mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, reageerib ta juurte piirkonda viidud kompostile positiivselt ja õitseb rikkalikult. Taime on vaja kasta vaid kuivade ilmadega.
Kui lina seemned külvata märtsis istikute saamiseks, jõuab ta esimesel kasvuaastal juba ka õitsema hakata. Võib külvata ka otse avamaale aprillis - mais, või vastu talve. Muide, lina annab ohtralt isekülvi. Tõusmeid on parem mitte laiali istutada, vaid eemaldada harvenduse korras üleliigsed.
Aasta peale külvi näevad taimed tagasihoidlikud välja: harvad peenikesed võrsed, mis koolduvad hommikuse kaste raskuse käes. Tõelise ilu saavutab lina kahe-kolme aasta pärast, kui on tekkinud kohevad põõsakesed. Nende "kohevusele" tuleb kasuks seemnekuparde õigeaegne eemaldamine.
Lina õitseb üle kahe kuu, vaatamata sellele, et ühe õie eluiga on lühike. Sellise pikaajalise õitsemise tagavad järjest uued tekkivad külgvõrsed. Nad hakkavad kohe õitsema.
Lina võib paljundada ka põõsa jagamise teel. Siiski on taimed, mis on paljundatud põõsa jagamise teel nõrgemad, ning õitsevad kehvemini, kui seemnetest paljundatud taimed.

Eng.: Flax "Sky Blue", perennial flax. Suom.: Sinipellava. Sven.: Berglin. Bot. syn.: Linum lewisii auct. non Pursh, Linum sibiricum DC.